Kevad on enamikule stressirohke aeg, mil unistatakse suvest. Abituriendid sooritavad oma senisese elu olulisemaid eksameid ja tudengid õpivad tihti ka öö läbi – kes õpib järjekordseks sessiks, kes kirjutab lõputööd.
Olles aktivist ja endine tudeng ei ole ka minu jaoks kevadine stress midagi uut. Võrreldes eelnevate aastatega on see üle 15 aasta esimene maikuu, mida ma ei veeda kontrolltöö, eksami või lõputöö ärevuses. Mäletan veel siiski selgelt eksamisessioonidega seotud tundeid – meeleheidet, ärevust, paanikat ja kurbust. Mul on selgelt meeles paari aasta tagune mõte: ma ei jaksa enam ja pean midagi muutma.
Kaks võlusammu ehk kuidas ma ennas kätte võtsin
Olen veidi mässulise hingega inimene, kes niisama kellegi ütlemise peale midagi ei tee – pean mõistma tegevuste mõtet ja olulisust.
Ühel hetkel küsisin endalt: miks ma jätan asjad alati viimasele hetkele ja miks üldse õpin, tööl käin või vabatahtlikke projekte teen?
Pärast pikka enesejuurdlemist muutsin kaht olulist asja oma elus:
- esmakordselt panin paika elu-eesmärgid (loe siit, kuidas), et mõista paremini oma tegevuste olulisust ning teha tänu sellele igapäevaseid ülesandeid kire ja hoolega;
- mõistsin ajaplaneerimise vajadust ja efektiivsust ning asusin kasutama kahte tehnikat: bullet-journal ehk märgipäevikut (loe siit) ja Pomorodo ajajuhtimise ehnikat (loe siit). Need kaks uut harjumust tõstsid minu igapäevast produktiivsust.
Oma teekonnal olen uurinud veel mitmeid meetodeid ja külastanud kasulikke lehekülgi, et leida endale sobivaid viise ajaplaneerimiseks. Soovitan uurida lehekülgi, näiteks, nagu Peaasi.ee, MindTools.com. Lisaks tasub kindlasti vaadata Youtube’ist teiste kogemuslugusi ning nippe. Tõenäoliselt on keegi juba sama tee läbinud või on just praegu sarnasel teekonnal.
Teiste soovitused
Rahvasuus liigub ringi ütlus, et tark õpib oma vigadest. Mina olen otsustanud olla nutikas ja õppida teiste kogemustest. Seetõttu uuringi aeg-ajalt inimestelt, kuidas nemad ühe või teisi olukorraga hakkama saavad. See ajendas mind küsima Tallinna Tudengipäevade korraldustiimilt, millised on nende soovitused stressiga toimetulekuks kooli, töö ja vabatahtliku tegevuse kõrvalt. Siin need on.
- Et end välja puhata, maga igal öösel seitse kuni kaheksa tundi. Kui soovid rohkem nippe ja praktilisi meetodeid oma une parandamiseks, siis uuri siit.
- Eksamistressist ülesaamiseks aruta koos mõne kursusekaaslasega eksamiasjad läbi. Ühel on üks meeles, teisel teine – nii ei pea alati ninapidi materjalides tuhnima.
- Leia aega enda jaoks. Isegi kiiretel aegadel võta hetk, et minna jalutama või tee midagi, mis Sulle väga meeldib. Kõnni näiteks kodust vanalinna, osta kohvi ja jaluta tagasi.
- Tegele aja planeerimisega. Jaga ülesanded väikesteks osadeks ning hakka vastavalt tähtsuse järjekorrale neid tegema.
- Duši all käimine ja võimalusel looduses jalutamine aitab. Pärast tunned end puhta ja värskena. Samuti aitab tervislik toit, näiteks puuviljasalat.
- Abiks on lähedustunne. Kui tunned, et kõik on kuhjumas, siis tea, et tegelikult ei sa ole üksi. Võimalusel veeda aega lähedastega ja mine kasvõi tunnikeseks oma vanematele külla.
- Kassi paitamine ja tema nurrumine su süles. See teeb rahulikumaks ja aitab mõista, et maailmas on veel midagi head. (Kui Sul kassi pole, siis Tallinna loomadevarjupaiga nurrumootorid ootavad alati paisid).
Maagiline lahendus – see oled sina ise
Stress on elu loomulik osa. Me saame valida, kas ja kuidas proovime neid närvilisi ja ebamugavaid olukordi viia miinimumi või anname ohjad käest ära. Ühtki maagilist lahendust polegi olemas. Oled sina, kes saab haarata ohjad oma kätte ja muuta elu õnnelikumaks ning vähem stressirohkeks. Tegele nende asjadega, mis sulle korda lähevad.
Artikli kirjutamise käigus koguti tudengite arvamusi. Täname kõiki, kes oma seisukohti meiega jagasid. Juhul, kui su arvates on artiklist midagi olulist välja jäänud, siis oleme tänulikud tagasiside eest all kommentaarides.
